Eile käisin Kuressaares rahvakohtumisel. Oli meeldiv kokkusaamine päris suure hulga inimestega ja sisukas arutelu. Tänuväärselt tehti ka allpool osutatud videosalvestus.
Paljud saarlased on väga mures plaani pärast hakata ehitama nende maale ja nende rannikuvetesse hiiglaslikke tuulikuid, mis muudavad kohalikku elukeskkonda radikaalselt. Muidugi mured sellega ei piirdu, sest tunnetatakse valusalt Eesti elu veeremist allamäge.
Et olen isa poolt saarlane, siis on alati kodune tunne Saaremaal käia (olgugi, et ma ei ole seal kasvanud ega elanud). Kohtumisele oli tulnud ka minu saarlasest tädi ja koju tulles peatusin Kudjape kalmistul vanaisa-vanaema haual. Oma juurte tunnetamises on midagi sügavat, mida on raske mõistusega analüüsida ja veelgi raskem sõnul seletada.
