Asjaolu, et Lääne tuumikriikide välisministrite kohtumine Londonis ebaõnnestus, on järjekordseks kinnituseks tõdemusele, et Ukraina küsimuses Londoni ja Pariisi teljele joondumine on Eestile mitte ainult kahjulik, vaid ka ohtlik. Olukorras, kus Eestit nähakse Venemaa suunal esiprovokaatorina, oleks hädavajalik nõidusunest üles ärgata ning loobuda Ukraina sõja pikendamise-eskaleerimise püüdlustest. Ei piisa paraadsel marsisammul laulmisest “Eestimaa, su mehemeel, pole mitte surnud veel”. Mehemeelt ja kainet tarkust tuleb ilmutada ka reaalsetes tegudes, sest kaalul on veel enam kui Eesti Vabariigi saatus. Kaalul on meie, eestlaste saatus.