Eile avaldasin selle hooaja viimase välis- ja julgeolekupoliitika kommentaari. Kokku sai neid poolaasta jooksul avaldatud 23.
Püüan teha plaani, et selle päris palju aega ja energiat neelava projektiga sügisel jätkata, kuna välis- ja julgeolekupoliitika teemal avalikkuse utsitamine mitte ainult kriitilisele mõtlemisele, vaid ka kriitilisest mõtlemisest lähtuvate elementaarsete tõdemuste väljaütlemisele on minu hinnangul Eesti jaoks eksistentsiaalse tähtsusega.
Tänan kõiki, kes on sellele projektile kaasa elanud ja kaasa aidanud, samuti neid, kes on kaasa mõelnud!
Kahjuks peab möödunud poolaastale tagasi vaadates ja kokkuvõtteid tehes möönma, et välis- ja julgeolekupoliitiline olukord muutub aina süngemaks. Muu hulgas on viimase nädala sündmuste valguses saanud selgeks, et president Trumpist pole saanud loodetud rahutegijat ning tema toetajatebaas lõheneb.
Taas kord on ilmnenud ka eemaletõukavad topeltstandardid, millega välispoliitikas ja selle kajastuses igapäevaselt opereeritakse. Nähtub, et paigutades oma lootuse maistesse jõududesse, tuleb paratamatult pettuda.
Ärevad ajad jätkuvad ja halvema vältimiseks tasub kõvasti palvetada.
