Seekordses välis- ja julgeolekupoliitika kommentaaris võtan lähema vaatluse alla Euroopa Liidu erakorralise tippkohtumise Kopenhaagenis, millest nähtub euroliidu kurb olukord – ühise kaitsepoliitika edendamiseks tehakse suuri sõnu, kuid reaalselt ei olda suutelised elementaarseltki ühte jalga astuma ja plaane ellu viima. Kontrast kõlavate loosungite ja mannetute tegude vahel on seejuures aina karjuvam ning eriti torkab see silma, kui EL püüab mängida kaitseliitu. Kui Kaja Kallas kirjutas mõne aja eest, et ilma USA-ta pole NATO-t, siis aina enam nähtub, et ilma USA-ta on peata ja hävingule määratud ka Euroopa Liit.
