Seekordses otsesaates räägin primitiivsest, aga tõhusast mehhanismist, mille kaudu kontrollitakse parteide ja poliitikute seisukohti. Mehhanism on baasstruktuurilt lihtne, aga tõhus: stratkom (strateegiline kommunimatsioon) koostoimes meediaga loob fooni, millele kõik poliitikute sõnavõtud paigutuvad ning mille taustal neid sõnavõtte hinnatakse.
Kõnealuse fooni loomise kaudu saab edukalt suunata nii seda, millest poliitikud rääkima hakkavad, kui ka seda, millest nad rääkima ei hakka. Teatud seisukohad muudetakse selle fooni kaudu poliitikute isiklikku ja ka parteilist reitingut toetavaks (neid premeeritakse populaarsusega), teised seisukohad aga neid reitinguid kahjustavaks (need häbimärgistatakse). Mida enam seda süsteemi jõustatakse, seda enam hakkavad poliitikud oma seisukohtade kujundamisel ja väljendamisel reitingutest juhinduma – taasluues sedasi fooni, millest nende endi seisukohaväljendused on tingitud.
Nii saabki ring täis. Lõpuks väljendavadki poliitikud juba harjumuspäraselt mitte seisukohti, mida nad peavad oma parima arusaamise kohaselt õigeks, vaid seisukohti, millel on reitingu tõstmise potentsiaali. Seda, milliste seisukohtade väljendamisel on reitingu tõstmise potentsiaal, kujundavad aga mitte nemad ise, vaid avaliku arvamuse fooni loov süsteem. Sellisena on kõnealusel süsteemil avaliku arutelu ja ka poliitilise protsessi suunamise üle palju suurem mõjuvõim kui poliitikutel ja parteidel.
Kokkuvõttes viitab see kõik muu hulgas ka järeldusele, et kui konservatiivid ei suuda saavutada märkimisväärset mõju avaliku arutelu fooni loova süsteemi üle, siis ei ole lootust saavutada märkimisväärset mõju ka poliitiliste protsesside suundumuse üle.
Saates lähemalt kommenteeritud artikkel pealkirjaga “Sõda on ühiskondlik tegevus, kus osaleja võib saada igaühest” (Postimees, 29.10.2022) on tervikuna kättesaadav SIIT.
