Seekordne kommentaar on poolaasta kokkuvõtte teiseks osaks ja ühtlasi on see minu välis- ja julgeolekupoliitika kommentaaride hooaja viimaseks episoodiks.
Kui eelmise nädala kommentaaris tegin poolaastast kokkuvõtte kitsamalt Eestiga seonduvat silmas pidades, siis seekordses kommentaaris keskendun minu vaatest olulisematele välisilma suundumustele.
Käsitlemist väärivat materjali on mõistagi veel õige palju, kuid aja- ja ruumipuuduse tõttu tuli teemavalikut kitsendada.
Alates septembrist sai hooaja jooksul salvestatud 52 kommentaari. Selleks kulus palju aega ja energiat, aga loodetavasti oli asi seda väärt. Kokkuvõttes tänan kõiki vaatajaid, kuulajaid ja kaasamõtlejaid – samuti neid, kes andsid nende kommentaaride tegemisse ühel või teisel moel oma väärtusliku panuse!
Kas ja kuidas ma selle projektiga sügisel jätkan, selle üle pean suve jooksul veel mõtlema. Ühes või teises vormis tuleks seda teha, sest valelikust stratkomist domineeritud inforuumis on ausa välis- ja julgeolekupoliitilise analüüsi järele suur vajadus. Seetõttu ei saa välistada, et püüan meediatööd laiendada. Aga eks näis.
Praeguseks soovin kõigile kaasamõtlejatele rahulikku suve!
