Saatsin eile Riigikogu juhatusele ettepaneku, et täiskogu istungite päevakorda ei lisataks enam Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõusid, mille seletuskirjast puudub põhiseaduslikkuse analüüs.
Ettepaneku taustaks on tõsiasi, et Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (HÕNTE) sätestab § 43 lg 1 p-s 5 selgesõnaliselt, et igas Vabariigi Valitsuse koostatud seaduseelnõu seletuskirjas peab sisalduma põhiseaduslikkuse analüüs.
Selle nõude mõte on tagada, et õigusriikluse põhimõttest juhindudes hinnataks õigusloomeprotsessis iga eelnõu vastavust põhiseadusele juba enne selle menetlemist Riigikogus ning et ka Riigikogu liikmetel oleks eelnõu menetlemise käigus selgus, millistele argumentidele tuginedes on arvatud eelnõu põhiseadusega kooskõlas olevaks. Tegemist on mitte formaalse, vaid sisulise ja seejuures väga olulise nõudega, mille täitmine on õigusriigi toimimise üks olulisi eeldusi.
Kahjuks on aastate jooksul kujunenud välja pikaajaline praktika, kus Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatavates seaduseelnõudes põhiseaduslikkuse analüüs sageli puudub või on formaalne ega vasta sisulise analüüsi elementaarsetele nõuetele. Seejuures tunnistab justiitsminister igal aastal Riigikogu ees peetavas ettekandes õigusloomepoliitika põhialuste elluviimisest, et probleem on reaalne ja et selle lahendamisega tegeletakse, ent paraku ei ole olukord kvalitatiivselt paranenud.
Pöördumise tervikteksti koos ettepaneku põhjendustega leiab SIIT.
Täna küsis minult sel teemal kommentaari ka ERR-i raadiouudiste toimetus, kajastades ka Riigikogu aseesimehe Toomas Kivimägi hinnangut. Paraku ignoreerib Kivimägi kommentaar tõsiasja, et kehtiv õigus nõuab põhiseaduslikkuse analüüsi koostamist eranditult iga valitsuse algatatud seaduseelnõu puhul.
