Kehtiv kirikute ja koguduste seadus (KiKoS) sätestab § 20 lg-s 1, et usulise ühenduse vaimulik võib olla üksnes isik, kellel on hääleõigus kohalike omavalitsuste valimistel.
Kolmapäeval vastu võetud põhiseaduse muudatus (536 SE) näeb aga ette, et KOV valimisõigus piiratakse vaid EV ja EL liikmesriikide kodanikele.
KiKoS-i § 20 teine lõige küll ütleb, et usulise ühenduse juhatusel on õigus kutsuda vaimulikku väljastpoolt Eestit ning taotleda töö- ja elamisluba välismaalasest vaimulikule vastavalt välismaalaste seaduses ja muudes õigusaktides sätestatule, aga eelduselikult ei tühista ega piira see sama paragrahvi esimeses lõikes osutatud üldreeglit, vaid täpsustab selle rakendamist – nii on siiani lahendus toiminud. Vastasel juhul ei oleks esimesel lõikel mingit sisulist mõtet.
Seega keelatakse põhiseaduse muudatuse ja kehtiva KiKoS koostoimes Eestis registreeritud usulistes ühendustes vaimulikuks olemine kõigil inimestel, kes ei ole Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud.
Arusaadavalt lähtub selline lahendus ennekõike eesmärgist välistada Venemaa kodanike ja kodakondsuseta isikute vaimulikuks olemine, aga ühtlasi välistatakse nii ka nt Šveitsi, Ühendkuningriigi, USA, Kanada, Austraalia, India, Iisraeli ning kõigi Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika riikide kodakondsusega isikute vaimulikuna tegutsemine Eestis.
Minu hinnangul on selline piirang ilmselgelt põhiseadusega vastuolus.
Ei ole mingit õigustust sellisel puht-formaalsel (ehk üldsegi mitte sisulisel) alusel usuühenduste enesekorralduse vabadust piirata, et riik kirjutab ette, millise kodakondsusega isikud võivad vaimulikeks olla või mitte. Ehk nt katoliku kiriku vaimulikuks ei või Eestis olla nt Argentiina kodakondsusega preester, täiesti sõltumata sellest, kui kaua või kui õiguskuulekalt ta on siin elanud ja töötanud.
Põhiseadus ütleb §-s 11 selgesõnaliselt, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Vastav piirang ei ole põhiseaduse §-s 40 sätestatud usuvabaduse ja selle osana usuühenduste enesekorralduse vabaduse piiramiseks ei sobilik, vajalik ega ka mõõdukas ega ole sellisena mitte kuidagi käsitletav põhiseaduspärasena.
Eeldusel, et siin on tegu põhiseaduse vastase olukorraga, nagu mulle paistab, peaks õiguskantsler Ülle Madise vastavalt põhiseaduse §-s 142 tegema Riigikogule ettepaneku viia kirikute ja koguduste seadus põhiseadusega kooskõlla. Kui Riigikogu seda 20 päeva jooksul ei tee, peab aga õiguskantsler tegema Riigikohtule ettepaneku tunnistada kõnealune säte (st KiKoS § 20 lg 1) kehtetuks.
Samas olgu mainitud, et praegu menetluses oleva kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus (570 SE) ei näe ette kõnealuse probleemi lahendamist. Eelnõuga on küll nähtud ette KiKoS §-i 20 muutmine (täiendavate piirangute kehtestamine seonduvalt sellega, kes võib vaimulik olla – eesmärgiga keelata metropoliit Eugeni jätkamine MPEÕK metropoliidina), aga mitte viisil, mis osutatud vastuolu kõrvaldaks.
Raske uskuda, et selline vastuolu on tekitatud kogemata. Pigem on tõenäoline, et eesmärgiks ongi eelduste loomine rahvuslikul alusel konflikti paisutamiseks, sest üldine muster on ju just selline. Paraku on seda tehtud rumalalt ehk viisil, mis tekitab ilmselge vastuolu põhiseadusega ja mis ei saa sellisena minna läbi.
Olgu lisatud, et kõnealusele probleemile juhtis Keskerakonna muudatusettepanekut esitades tähelepanu ka Anastassia Kovalenko, aga nagu nähtub alljärgnevalt esile toodud väljavõttest õiguskomisjoni 17.03.2025 istungi protokollist, hääletasime selle ettepaneku poolt, mis oleks vastuolu põhiseadusega kõrvaldanud, vaid mina ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Kõik teised (k.a. Isamaa esindaja Jaanus Karilaid) hääletasid vastu.
Samuti saadeti muudatusettepanek prügikasti eelnõu teisel lugemisel – selle hääletuse tulemused on leitavad siit.
Tehnilises plaanis on oluline märkida, et kõnealune põhiseaduse muudatus jõustub alles kolme kuu pärast ja seni vastuolu KiKoS-i ja põhiseaduse vahel ei ole (sest KOV valimiste kord ja seega ka vaimulikuks olemise tingimused pole enne põhiseaduse muutmise jõustumist muutunud). See on ühtlasi periood, mille jooksul saab uuesti KiKoS-i muuta, et välistada põhiseadusega vastuolu tekkimine.
