Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimehe Urmas Volensi poolt avalikult laimu levitamine, nagu telliks Vene Föderatsiooni suursaatkond Objektiivist artikleid, on erakordselt madal ja kohtuniku ameti suhtes kehtivate eetiliste standarditega selgelt vastuolus.
Vandeadvokaat Carri Ginter püstitas 1. märtsil tehtud Facebooki postituses küsimuse, miks Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) uudiste- ja arvamusportaal Objektiiv vaikib Ukraina osas kui sukk. See ei ole küll otseselt oluline, aga olgu siiski mainitud, et tegelikult polnud Objektiiv vaikinud, sest selleks ajaks oli portaalis peatoimetaja tasandil Venemaa agressioon ühemõtteliselt hukka mõistetud.
4. märtsil kirjutas aga Ginteri postituse alla alates 2020. aasta 1. novembrist riigikohtu kohtunikuna töötav Urmas Volens kommentaariks “Pikk tänav seda ei telli”. Sellega andis ta avalikult mõista, nagu oleks portaalil Objektiiv mingid varjatud sidemed aadressil Pikk tänav 19 asuva Vene Föderatsiooni suursaatkonnaga, nagu Vene Föderatsiooni suursaatkond telliks Objektiivilt seisukohavõtte ja nagu saaks Objektiivis avaldatud vaid sellised seisukohad, milleks on Vene Föderatsiooni suursaatkonna tellimus.
Volensi niisugune avalik osutus suhetele Objektiivi ja Vene Föderatsiooni suursaatkonna vahel on aga absoluutselt alusetu, sest mingeid seesuguseid suhteid ei eksisteeri ja mitte ükski fakt ei osuta vastupidisele. Sellisena tegeleb Urmas Volens Objektiivi avaliku laimamisega, mis on teatavasti kehtiva õigusega vastuolus. Objektiivi valelik seostamine Vene Föderatsiooni suursaatkonnaga on seejuures Objektiivi kui sõltumatu väljaande mainet raskelt kahjustav, kuna Venemaa on teatavasti laialdaselt käsitletud Eesti suhtes vaenuliku riigina.
Kohtunike eetikakoodeksis on sätestatud: “Kohtunik hoiab kohtunikkonna ausameelsuse ja sõltumatuse mainet” (p 1); “Eeskätt peab kohtunik käituma viisil, mis sobib kokku kohtunikuameti väärikusega” (p 6); “Kohtunik on eeskujuks seaduskuulekuses ja õiguskorrast kinnipidamisel” (p 8); “Kohtunik käitub korrektselt ja väljapeetult ning väldib tegevust, mis võib heita varju professioonile ja õigusemõistmisele” (p 31).[2]
Eelnevaga seonduvalt saatsin 18. märtsil riigikohtu distsiplinaarkolleegiumile kaebuse ja palusin hinnangut, kas riigikohtuniku selline selgelt pahatahtlik ja alatu käitumine on kooskõlas kohtuniku professiooni suhtes kehtivate eetiliste standarditega. Samuti palusin hinnangut sellele, kuidas saab SAPTK, mille raames portaal Objektiiv tegutseb, loota riigikohtus ausale kohtupidamisele, kui riigikohtunike seas on inimesed, kes mitte ainult omavad selliseid vaenulikke seisukohti, vaid ka väljendavad neid avalikult.
20. märtsil ehk paar päeva pärast riigikohtu distsiplinaarkolleegiumile kaebuse saatmist kirjutas Volens kõnealuse Ginteri postituse alla uue kommentaari, kus asus varem öeldut siluma ja selgitas, et tegelikult ta ei soovinud üldse laimu levitada, vaid tegi ta lihtsalt nalja (vt altpoolt kuvatõmmist). Omalt poolt vastasin Volensile, et see, kuidas ta asub nüüd, kui ma juhtisin tema ebaväärikale käitumisele riigikohtu distsiplinaarkolleegiumi tähelepanu, teostama nö damage control’i ja rääkima mingist ülevõlli naljast, on lihtsalt mage.
Reaalsus on see, et Volens on pikka aega olnud minu ja SAPTK tegevuse suhtes selgelt vaenulikult meelestatud (oli seda juba siis, kui olime Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas kolleegid) ning seda vaenulikku hoiakut on ta ka varem, veel vandeadvokaadina töötamise ajal avalikult välja näidanud. Püüdlus pehmendada laimu levitamist juttudega nalja tegemisest teenib läbinähtavalt eesmärki vältida kohtunikule täiesti kohatu laimu levitamisega kaasnevat vastutust.
Igal juhul saab olema huvitav näha, mida riigikohtu distsiplinaarkolleegium esitatud kaebuse peale vastab. Loomulikult on raske loota, et oma enda kolleegi suhtes langetatakse tauniv otsus. Aga kui seda ei tehta, siis saame nii mõndagi teada mitte ainult Volensi, vaid ka riigikohtu enda ja selle kohta, kuivõrd on SAPTK-l põhjust loota õiglasele kohtlemisele juhul, kui mõni meiega seonduv asi peaks mingil hetkel jõudma selle kohtuorgani menetlusse.
