President Trumpi ja president Zelenski kohtumine Valge Maja Ovaalkabinetis kujunes maavärinaks, millest lähtuvad hiidlained on tabanud ka Euroopat ja põhjustanud üha süveneva peataoleku. Euroopa ei suuda leppida tõsiasjaga, et Venemaad ei ole võimalik Ukraina sõjas purustada ning seetõttu ei suudeta leppida ka Trumpi rahupüüdlustega.
Neid protsesse kommenteerides ei ole võimalik vaadata mööda asjaolust, et meie – laiemalt Euroopa Liidu ja kitsamalt Eesti – minapilt on olnud äärmiselt habras, rajatud reaalsusega teravas vastuolus olevatele kunstlikele konstruktsioonidele. Vundamendiks ei ole mitte kindlameelne tahe OLLA, vaid igikestvad, end lootusetult naeruvääristavad püüded NÄIDA – püüdlused, mis kõnelevad mitte lihtsalt ebaküpsusest, vaid märksa tõsisemast ebaadekvaatsusest. See ongi kõige klassikalisem alaväärsus- ehk Napoleoni kompleks ja vaid muinasjuttudes õnnestub peategelasel isennast – kusjuures koos hobusega! – patsipidi soost välja sikutada.
Reaalses maailmas algab kõik ausast peeglissevaatamisest, oma tugevuste ja nõrkuste ausast kaardistamisest ja tunnistamisest reaalses vastavuses meid ümbritseva ruumiga. Sellele järgnevad kaine planeerimine ja sätestatu rahulik, sihikindel elluviimine. Eesmärgipäraselt ja vaoshoitult, ilma liigse, eelistavalt üldse ilma igasuguse kisata. Vastasel juhul tuleb meil läbi teha samasugune kannatuste- ja eneseleidmise tee nagu Kornei Tšukovski raamatu “Tibu” peategelasel.
