Ärgem lubagem koroonakriisis inimlikkusel ja usaldusel kaotsi minna, kirjutab SAPTK juhataja Varro Vooglaid avalikus pöördumises PPA peadirektori Elmar Vaheri ja siseminister Kristian Jaani poole, kutsudes neid mitte panema Eesti riiki ja ühiskonda truult teeninud politseinikke ultimaatumi ette, kus valida on kas vaktsineerimise või elukutse, karjääri ja oma perekonna sissetuleku kaotamise vahel.
Mitmed politseinikud on pöördunud Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) poole palvega saada juriidilist abi, kuna pärast pikka ja laitmatut teenistust ähvardab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) nad vallandada koroonavaktsineerimisest keeldumise tõttu. Osa neist on saanud teate, et kaotavad töö juba sel nädalal.
Kõik politseinikud, kellega oleme sel teemal suhelnud, on jätnud endast mulje kui headest professionaalidest, kes armastavad oma tööd. Nad tahavad teenistust jätkata, et anda ka edaspidi oma panus meie riigi toimimisse ja meie ühiskonna turvalisuse tagamisse. Nende kõrvaleheitmine pelgalt selle pärast, et nad soovivad kasutada oma põhiseaduslikku õigust keelduda medikamentidest, mille manustamist nad ei pea oma tervislikust seisundist tulenevalt vajalikuks, riivab valusalt mitte ainult nende, vaid ka minu ja paljude teiste Eesti Vabariigi kodanike õiglustunnet.
Tõsiasi on see, et koroonavaktsiinid on osutunud eeldatust oluliselt vähem tõhusaks ning praegugi on suur osa koroonaviirusega nakatunutest ja koroonahaiguse tõttu haiglaravil olijatest vaktsineeritud. Seejuures näitavad statistika ja uuringud, et koroonavaktsiinide pakutud piiratud mõju hääbub loetud kuudega. Niisiis on selge, et juba praeguseks on paljud möödunud kevadel vaktsineeritud inimesed sisuliselt samas olukorras vaktsineerimata inimestega – nii nagu on kevadeks samasuguses olukorras end sel sügisel vaktsineerida lasknud inimesed.
Ilmselt oleme peagi olukorras, kus suurem osa inimestest on sõltumata vaktsineeritusest koroonahaiguse läbi põdenud. Ent neid politseinikke, kes koroonavaktsiinidest keeldumise tõttu lahti lasti, PPA enam tagasi ei saa. Kui riik kohtleb inimesi ilma elementaarse lugupidamiseta, siis on üksnes ootuspärane, et need inimesed, aga samuti nende lähedased ja sõbrad, kaotavad lugupidamise ka riigi vastu. Sellest põhjustatud kahju on mastaapne ja pikaaegne.
Teatavasti on PPAs niigi paljud olulised ametikohad täitmata ja oleks kahetsusväärne, kui organisatsiooni juhtkonna lühinägelikud sammud viiksid selle probleemi süvenemiseni. Ent küsimus ei ole pelgalt praegu ametis olevates politseinikes. Ebaõiglase vaktsineerimisnõude tekitatud umbusaldus võib edaspidi osutuda oluliseks takistuseks ka olukorras, kus noori kutsutakse üles õppima politseinikuks või toetama korrakaitsjaid abipolitseinikena.
Kaitsevägi on juba teinud suure vea, kõrvaldades koroonavaktsiinidest keeldumise tõttu ametist 46 teenistujat, nende seas aastakümnete pikkuse staaži ja välismissioonide kogemustega ohvitsere. Ilmselt kaotas kaitsevägi viimati nii lühikese aja jooksul nii palju teenistujaid Vabadussõja ajal. Kannatada on saanud kaitseväe võitlusvõime, aga ka kaitseväe juhtkonna usaldusväärsus. Muu hulgas on saanud selgeks, et loosung «Iga okas loeb!» ei ole enam usutav. PPA-l on veel võimalik samu vigu vältida.
Kokkuvõttes tahan teilt paluda – ärgem lubagem koroonakriisis inimlikkusel ja selle oluliseks osaks oleval usaldusel kaduma minna. Jõustruktuurides on see ehk olulisemgi kui kusagil mujal, sest just seal, kuhu on koondunud kõige suurem jõud, on inimlikkuse taandumine kõige ohtlikum. Kui jõustruktuurid suhtuvad omaenda liikmetesse ebainimlikult ja hoolimatult, siis jõuab sama suhtumine varem või hiljem ka ülejäänud ühiskonnani.
Iga meie riigist lugupidav kodanik tahab seista politseiga ühel pool rindejoont – selleks, et saaksime elada inimlikus, õiglases ja vabas ühiskonnas. Ärge võtke kodanikelt ja ennekõike omaenda töötajatelt seda võimalust! Selleks ei ole tarvis muud, kui arvestada PPA enda poolt paika pandud politsei põhiväärtustega, mis ütlevad, et “oleme targad ja loovad ning julgeme mõelda teisiti, leida probleemidele lahendusi”, “julgeme tunnistada oma eksimusi ning tegevuste eest vastutada” ning “hoolime nii endast kui teistest ja väärtustame nii kolleege kui inimesi, kellega kokku puutume”.
Avalik kiri avaldati algselt 9. novembril 2021 ajalehes Postimees. Mingit vastust sellele laekunud ei ole.
