Tallinna Ringkonnakohus otsustas oma eilse kohtumäärusega tühistada Tallinna Halduskohtu 27. aprilli 2022 määruse haldusasjas 3-21-2947, millega halduskohus lõpetas minu kaebuse menetlemise.
Jutt käib minu poolt 20. detsembril 2021 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusest, millega vaidlustasin välistingimustes toimuvatel avalikel üritustel osalemise vaktsineerimisest (koroonapassi ettenäitamisest) sõltuvusse seadmise seaduspärasuse. Kuna Vabariigi Valitsus lõpetas kõnealuse piirangu oma 10. veebruari 2022 korraldusega, siis leidis halduskohus aprilli lõpus, et enam ei ole põhjendatud minu kaebust menetleda, kuna neid õigusnorme, mille tühistamist ma oma kaebusega taotlesin, enam ei kehti.
Minu taotluse kvalifitseerida kaebus ümber, tehes tühistamiskaebusest tuvastamiskaebus, et selgitada kohtumenetluse käigus välja, kas kaebuse objektiks olnud piirangud olid seaduspärased või mitte, lükkas halduskohus tagasi selgitusega, et see ei oleks minu õiguste kaitsmiseks sisuliselt põhjendatud. Halduskohtu põhjendused langesid täielikult kokku Vabariigi Valitsust esindanud Ellex Raidla advokaadibüroo advokaatide Ants Nõmperi ja Kairi Kilgi poolt esitatud seisukohtadega.
Mina halduskohtu sellise põhjendusega ei nõustunud, mistõttu esitasin 18. mail 2022 määruskaebuse, kus selgitasin, et halduskohus on jätnud ebaõigesti kaebuse menetlusse võtmata, kahjustanud oluliselt minu kui kaebaja kaebeõigust ja muutnud sisuliselt võimatuks valitsuse korraldusega kehtestatud piirangute vaidlustamise. Toonitasin, et minu kui kaebaja eesmärk on tuvastada, kas kehtestatud piirangud olid õiguspärased, sh põhiseadusega kooskõlas, ning et kohtu seisukoht oleks suunanäitajaks valitsusele edasiste piirangute kehtestamisel, samuti annaks see mulle kui kaebajale võimaluse oma õigusi edaspidi kaalukamalt kaitsta.
Lisaks selgitasin, et minu kui kaebaja eesmärgiks ei ole vältida tulevikus sarnase kaebuse esitamist, vaid tuvastada vaidlustatud piirangu põhjendamatus, ebaproportsionaalsus ja eesmärgipäratus. Rõhutasin, et kaebajal peab olema võimalus saada piirangute õiguspärasusele kohtu hinnang, sest vastasel juhul polegi sisuliselt võimalik valitsuse poolt viirushooaja alguses kehtestatud piirangute õiguspärasust vaidlustada, sest suure tõenäosusega on ajaks, mil kaebus jõuab kohtumenetluseni, viirushooaeg juba möödunud ja piirangud tühistatud.
Nagu juba mainitud, nõustus Tallinna Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kohtukolleegium mitte Tallinna Halduskohtu kohtuniku Henno Loonurme ja Vabariigi Valitsuse esindajate, vaid minu argumentidega. Alljärgnevalt toon esile ringkonnakohtu põhjendused:
12. Riigikohus selgitas 28.10.2020 määruses nr 3-20-580 (p 12), et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada.
Nende eesmärkide valguses ei ole kohus, kes otsustab kaebuse muutmise lubatavuse üle HKMS § 152 lg 2 alusel, seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud HKMS § 45 lg-s 2. Seega ei ole praegusel juhul oluline, kas võimaliku uue samalaadse akti andmise või selle kavatsuse ilmnemise korral oleks kaebaja käsutuses mõni tuvastamiskaebusest tõhusam õiguskaitsevahend. Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Riigikohtu viidatud lahendist tulenevalt võib see nii olla näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta.
13. Ringkonnakohtu hinnangul on tuvastamisnõudele üleminek praegusel juhul lubatav – kaebaja on õigusvastasuse tuvastamist taotlenud ja see on tema õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 152 lg 2). Kaebaja on pidanud kaitstavaks huviks preventiivset huvi, leides, et õigusvastasuse tuvastamine on vastustajale suunanäitajaks edasiste piirangute kehtestamisel, samuti on kaebaja viidanud võimalusele oma õigusi edaspidi kaalukamalt kaitsta. Ringkonnakohus leiab, et arvestades senist kogemust COVID-19 haiguse uute tüvede levikuga, on tõenäoline haigusjuhtude tõus sügisel. Seetõttu ei saa välistada võimalust, et kaebaja satub vaidlustatud piiranguga sisuliselt samasuguse piirangu kohaldamisalasse ka tulevikus. Isegi kui ei kordu sarnane epidemioloogiline olukord nagu kaebuse esitamise ajal, on (arvestades COVID-19 haigust põhjustava viiruse võimet muteeruda ja selle varasemat levikut) võimalik, et vastustaja võib kehtestada samadel kaalutlustel uusi piiranguid.
Tuvastamiskaebuse rahuldamisel saab kaebaja loota, et vastustaja ei korda piirangute kehtestamisel vigu, miks tingisid varasema akti õigusvastasuse. Samuti võib see aidata kaebajat edaspidi oma õigusi kaitsta sarnaste piirangute kehtestamisel, andes talle piirangute vaidlustamisel kaaluka lisaargumendi uue kaebuse (või esialgse õiguskaitse taotluse) põhjendamiseks. Pidades silmas vaidluse ja korraldusega nr 305 kehtestatud piirangute konteksti, on põhjendatud ka kaebaja see seisukoht, et HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamisnõudele ülemineku välistamine tooks kaasa olukorra, kus kohtulik kontroll ajutiste ja kiiresti muutuvate piirangute üle muutuks sisuliselt võimatuks, kuna lõpliku kohtuotsuse jõustumine enne piirangute muutmist või lõpetamist on väga vähe tõenäoline.
Eelnevale tuginedes toonitas ringkonnakohust, et kuna menetluse jätkamine õigusvastasuse tuvastamise nõudes on lubatav, siis ei olnud halduskohtu poolt haldusasja menetluse lõpetamine (HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel) õiguspärane ning et seetõttu tühistab ringkonnakohus halduskohtu 27. aprilli 2022 määruse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule.
Vabariigi Valitsus võib 15 päeva jooksul esitada ringkonnakohtu määruse peale omakorda määrkuskaebuse, vaidlustades ringkonnakohtu seisukoha riigikohtus. Kui seda ei juhtu, siis jätkub kõnealune menetlus uuesti halduskohtus, mis peab uuesti otsustama kaebuse menetlusse võtmise.
Tõele au andes ei ole mul kuigivõrd lootust, et eelnevalt täiesti kriitikavabalt valitsuse põhjendamatuid argumente minu argumentatsioonile eelistanud ja (ka ringkonnakohtu hinnangul) ebaseaduslikult menetluse lõpetanud kohtuniku poolt juhitud menetlusest oleks mul kuigivõrd põhjust edu loota. Senise käitumismustri pinnalt on selge, et antud kohtunik ei suhtu valitsuse poolt kehtestatud piirangute suhtes esitatud kaebustesse tõsiselt, vaid soosib kergekäeliselt valitsuse positsioone.
Aga spekulatsioonidega ei ole midagi peale hakata. Oluline on see, et menetlus jätkub. Väike võit – küll mitte sisuline, vaid protsessuaalne — on seegi.
Antud menetluses pakub mulle tuge SAPTK õiguskeskuse partner Henno Nurmsalu. Ringkonnakohtu kohtumäärusega saab terviklikul kujul tutvuda SIIN. Minu kaebus, mille menetlusse võtmisega peab halduskohus uuesti tegelema hakkama, on nähtav SIIT. Minu varasemaid selgitusi kõnealuse menetluse algatamise taustaks oleva probleemi kohta saab lugeda SIIT.
