TÄIENDATUD: vormistasin selle avaliku pöördumise Irja Lutsari poole veidi kohendatud kujul ka selgitustaotluseks sotsiaalministeeriumile, mille all jätkuvalt lastele mRNA tehnoloogial baseeruvate koroonavaktsiinide manustamist soovitav immunoprülaktika ekspertkomisjon tegutseb. Erinevalt avalikust pöördumisest on selgitustaotlusele vastamine kohustuslik. Selgitustaotlus on terviklikul kujul kättesaadav siit: https://bit.ly/3XtrFKU
Hiljuti juhtis üks väga murelik arst minu tähelepanu asjaolule, et sotsiaalministeeriumi juures tegutsev immunoprfülaktika ekspertkomisjon on teinud täiesti arusaamatu põhjendatusega ettepaneku jätkata mitte ainult lastele mRNA tehnoloogial baseeruvate koroonavaktsiinide manustamist, vaid ka ettepaneku minna edasi neile esimeste ja isegi teiste nö tõhususdooside manustamisega.
Sellega seonduvalt saatsin täna allpool esile toodud avaliku pöördumise Irja Lutsarile, kes on teatavasti Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor, Vabariigi Valitsuse nö teadusnõukoja endine juht ja nimetatud ekspertkomsjoni ilmselt kõige prominentsem liige.
Massiline riiklik programm lastele nende vaktsiinideks nimetatud ainete süstimiseks on olnud algusest peale arusaamatu, pidades silmas ühelt poolt tõsiasja, et nende ainete süstimine ei takista märkimisväärselt koroonaviirusega nakatumist ja nakkuse edasiandmist, ning teiselt poolt asjaolu, et koroonaviirus ei kujuta endast laste suhtes nii ehk naa tõsist ohtu ja seega pole laste puhul põhjendatud rääkida ka nende pa kaitsest raske põdemise eest.
Loodan, et professor Lutsar annab sisulised vastused, sest tegu on kogu ühiskonna (ja päris kindlasti kõigi lapsevanemate ja laste) seisukohast oluliste küsimustega. Samuti loodan sisulistele vastustele seetõttu, et ta on olnud koroonavaktsiinide massilise manustamise – sh nende lastele manustamise – propageerimisel üks põhilisi kõneisikuid.
Esitatud küsimused on seda olulisemad, et teatavasti üritab valitsus kehtestada korda, mis võimaldaks koolides lastele koroonavaktsiine süstida ilma vanemate nõusolekuta.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni tervikkoosseisuga saab tutvuda SIIN.
* * *
Tere, professor Lutsar!
Pöördun Teie poole avaliku pöördumisega seonduvalt sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjoni poolt 28.11.2022 koosolekul langetatud otsustega, millega tehti ettepanek, et:
- riskigruppi arvatud lastele vanuses 5-11-aastat tuleks asuda süstima mRNA tehnoloogial baseeruvat Comirnaty (Pfizeri-BioNTech) vaktsiini juba mitmendat korda (nö tõhususdoosina);
- kõigile lastele vanuses 12+ (sõltumata sellest, kas nad on arvatud riskirühma või mitte) tuleks kas esimese või juba teise nö tõhususdoosina süstida mRNA tehnoloogial baseeruvaid Comirnaty (Pfizeri-BioNTech) või Spikevax (Moderna) vaktsiine;
- koroonavaktsiinide jätkuv esmakordne manustamine on põhjendatud ka lastele vanuses 6 kuud kuni 4 aastat.
Sellega seonduvalt palun Teilt kui sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ühelt kõige prominentsemalt liikmelt selgitust seonduvalt järgmiste küsimustega:
1) Kas kõnealuste vaktsiinide (muudetud kujul) ohutusuuringud nimetatud vanusegruppides on lõpule viidud? Kas lõpule on viidud ohutusuuringud ka seonduvalt sellega, kui neid vaktsiine süstitakse mitte esimest, vaid mitmendat korda?
2) Kui kõnealuste vaktsiinide ohutusuuringud nimetatud vanusegruppides ja osutatud aspektides ei ole lõpule viidud, siis milles seisneb hädaolukord, mis õigustab soovituse andmist manustada neid vaktsiine lastele sellest hoolimata?
3) Kas kõnealuste vaktsiinide ohutusuuringud nimetatud vanusegruppides on olnud piisava kestvuse, ulatuse ja läbipaistvusega? Kus on avalikkusel võimalik nende terviklike andmetega tutvuda?
4) Kas kõnealuste vaktsiinide ohutusuuringute pinnalt võib langetada tõsikindla järelduse, et nende manustamisega lastele ei kaasne märkimisväärseid riske? Kust on kättesaadav info, millele toetudes saab seda järeldada?
5) Kas kõnealuste vaktsiinide ohutusuuringute pinnalt võib langetada tõsikindla järelduse, et nende manustamisega lastele ei kaasne suuremaid riske kui need, mis kaasnevad nende samade laste koroonaviirusega nakatumisega? Kust on kättesaadav info, millele toetudes saab seda järeldada?
6) Kui tõhusad on kõnealused vaktsiinid (kõnealustes vanusegruppide lõikes) koroonaviirusega nakatumise ja nakkuse edasiandmise ärahoidjatena? Millistele uuringutele vastav teadmine baseerub? (Kui nende vaktsiinide manustamise soovitus lähtub eesmärgist hoida ära viirusega nakatumist ja nakkuse edasiandmist, siis eeldan, et sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikmetel on küsitud info olemas, sest kuidas muidu saaks vastutustundlikult kujundada antud küsimuses seisukoha ja teha ettepanekuid.)
7) Kui suurt ohtu kujutab endast praegu ringlev koroonaviiruse variant lastele vanuses 6 kuud kuni 4 aastat, lastele vanuses 5-11 aastat ja lastele vanuses 12-17 aastat? Kui palju neis vanuses lapsi on nt viimase 6 kuu jooksul vajanud Covid-19-st tingitud sümptomite tõttu haiglaravi, kui paljud intensiivravi? Hea oleks teada vastavaid numbreid ka eristatuna riskigruppi kuuluvate ja sinna mittekuuluvate laste lõikes. (Kui nende vaktsiinide manustamise soovitus lähtub eesmärgist hoida ära Covid-19 rasket põdemist, siis eeldan, et sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikmetel on see info olemas, sest kuidas muidu saaks vastutustundlikult kujundada antud küsimuses seisukoha ja teha ettepanekuid.)
8) Milliste kriteeriumidega on määratletud 5-11-aastased lapsed, kes kuuluvad koroonaviiruse seisukohast riskigruppi ning kellele tuleks sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituse kohaselt seetõttu manustada juba mitmendat korda ehk nö tõhususdoosina Comirnaty vaktsiini?
9) Kas Teie isiklikult pooldate sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjoni eelnevalt osutatud soovitusi või jäite nende suhtes eriarvamusele? Kui jäite eriarvamusele, siis kas kõigi soovituste osas või neist vaid mõne osas?
10) Milline peaks Teie hinnangul nägema välja sotsiaalministeeriumi Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikmete isiklik vastutus, juhul kui selle komisjoni poolt antud ja eelnevalt osutatud soovituste tõttu kaasnevad esmase või tõhususdoosi saanud lastele (tõsised või püsivad) tervisekahjustused?
TÄIENDAV KÜSIMUS (lisatud): miks ei ole immunoprofülaktika ekspertkomsjon võtnud oma soovituste esitamisel arvesse seda, kas konkreetsed lapsed on juba Covid-19 läbi põdenud ja omandanud seeläbi loomuliku immunsuse?
Lugupidamisega
Varro Vooglaid
Vt samal teemal:
