Justiitsminister Kalle Laanet andis täna riigikogus ülevaate õigusloomepoliitika põhialuste elluviimisest 2022. aastal. Pidasin sellega seonduvalt omalt poolt fraktsiooni nimel kõne, kus tõin esile, et reaalselt ei võeta õigusloomepoliitika aluspõhimõtteid tõsiselt.
Eriti kahetsusväärne on see, et valitsus jätab eelnõusid välja töötades nende põhiseadusele vastavuse analüüsi reeglina teostamata, olgugi et hea õigusloome ja normitehnika eeskiri nõuab selgesõnaliselt nimetatud analüüsi teostamist. 2021. aastal jäeti see teostamata 9 juhul 10-st, 2022. aastal 13 juhul 15-st.
Tõsiasi on see, et Eesti Vabariigis ei võeta õigusloome protsessis ja poliitiliste ambitsioonide elluviimist põhiseadust üldse tõsiselt. Põhiseadus on taandatud sõnakõlksuks – rangelt kohustusliku standardi asemel suhtutakse sellesse kui soovituslikku orientiiri, mida tuleb järgida üksnes niivõrd, kui see on mugav. Koroonaaeg näitas seda ammendava selgusega.
Kõnes viidatud aktid: ÕPPA, HÕNTE, ekspertarvamus (Ginter, Jõks)
