Õiguskantsler Ülle Madise avaldab Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole pöördudes arvamust (pöördumine ise, ERR-i kokkuvõte), et erakonnaseadusest tuleks kaotada juriidilise isiku annetuse keeld, sest praegu lubavat seadus karistada kodanikuühendusi vabas ühiskonnas täiesti tavapärase ausa ja avaliku kandideerijate toetamise eest, mis ei kätke mingit korruptsiooniriski.
“Kandidaatidest ja erakondadest sõltumatud kolmandad osapooled peavad saama teha kulutusi ka siis, kui selle eesmärk on valimistulemuse mõjutamine – seda ei tohi täielikult keelata,” selgitab Madise.
Minu hinnangul on siin aga tegemist kontseptuaalse väärarusaamaga, sest reaalselt ei ole probleem kehtivas seaduses, vaid selle väärastunud, täiesti meelevaldses laiendavas tõlgendamises Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) nime kandva ja pooleldi poliitikutega mehitatud värdmoodustise poolt.
Muidugi ei tohiks seadus keelata kodanikuühendustel valimiste eelsel ajal avaldada toetust erakondadele või kandidaatidele, kes seisavad neile oluliste väärtuste ja põhimõtete eest – või hoiatada erakondade ja kandidaatide eest, kes ähvardavad rünnata organisatsioonile olulisi väärtusi ja põhimõtteid –, sest see õigus on osaks põhiseadusega tagatud meelsus- ja väljendusvabadusest.
Põhiseaduse § 45
Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
Tsensuuri ei ole.
Reaalselt aga ei sätestagi erakonnaseadus niisugust piirangut. Seadus ütleb paragrahvis 123, et juriidilise isiku annetus on keelatud ning määratleb annetuse vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatava rahaliselt hinnatava hüvena.
§ 123. Annetus
(1) Annetus käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigi kodakondsusega, Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus, kuid välja arvatud vabatahtlik töö.
Probeem seisneb aga selles, et ERJK on hakanud täiesti meelevaldselt käsitlema kodanikuühenduste – ennekõike SAPTK – valimiste eelseid kampaaniaid annetusena erakondadele ja kandidaatidele, olgugi et reaalselt on kampaania olnud kodanikuühiskonna seaduslikuks püüdluseks seista oma tõekspidamiste eest, kutsumata seejuures üles üldse kellegi poolt hääletama. Ehk kampaania tembeldatakse annetuseks, olgugi et kellelegi ei ole mitte mingit rahaliselt hinnatavat hüve loovutatud, vaid on lihtsalt seistud endale oluliste põhimõtete ees ja kutsutud teisigi seda valimistel tegema. Just see probleem vaatab vastu ettekirjutustest, mille ERJK tegi SAPTK-le ning mille vaidlustamiseks pöördusime juba 2024. aasta veebruaris kohtu poole (vaidluse ülevaadet vaata SIIT).
Nii et veel kord, nii lühidalt ja selgelt kui võimalik: probleemiks ei ole kehtiv seadus, vaid ERJK täiesti meelevaldne ja ebaseaduslik, seadust omavoliliselt laiendav seadusetõlgendus ja selle alusel menetluste algatamine.
Seega peaks õiguskantsler adresseerima oma kriitika õigesti – st mitte kehtiva seaduse, vaid kehtivat seadust meelevaldselt tõlgendava ja rakendava ERJK suunal. Õigusriigis ei saa nii olla, et mingi pseudoorgan hakkab seadust omavoliliselt laiemaks mõtlema ja selle omavoli alusel isikuid karistama.
Just sellele probleemile juhtisin tähelepanu ka praegu halduskohtu menetluses olevas kaebuses ERJK ettekirjutuste vaidlustamiseks. Toon asjakohase osa kaebusest allpool esile.
SAPTK põhiseaduslik õigus seista oma põhikirjaliste eesmärkide eest ja viia selleks ellu oma kampaaniaid
2.12. Eelnevalt esitatud põhjenduste pinnalt on selge, et SAPTK teavituskampaania ei kujutanud endast Kaebajate valimisreklaami ning et vastupidise argumendi esitamiseks puudub ERJK-l elementaarne faktiline ja loogiline alus. Tegelikult kujutasid SAPTK voldikud endast mitte Kaebajate või kellegi teise valimisreklaami, vaid olid reaalselt mõeldud kaitsma SAPTK põhikirjaliste eesmärkide sisuks olevaid ideaale – ennekõike abielu ja perekonna loomulikku tähendust ning veendumuste-, südametunnistuse- ja sõnavabadust –, mille eest SAPTK on Eesti ühiskonnas aktiivselt ja nähtavalt seisnud juba rohkem kui kümme aastat, mh viies sarnaseid teavituskampaaniaid läbi ka 2015. ja 2019. aasta Riigikogu valimiste eel.
2.13. Tähelepanuväärselt on nüüdseks faktiliselt tõestatud, et SAPTK teavituskampaanias antud hoiatus oli täiesti asjakohane, kuna täpselt nagu saadetud voldikutes hoiatati, nii ongi läinud – võimule saades võttis Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 koalitsioon ette nii abielu tähenduse põhimõttelise ümbermõtestamise Eestis kehtivates seadustes (vastav seadusemuudatus on juba vastu võetud ja jõustunud) kui ka vaenu õhutamise kriminaliseerimise loosungi all (ilma Eesti ühiskonnast tuleneva reaalse vajaduseta) sõna-, veendumuste- ja usuvabaduse piiride koomale tõmbamise (vastav seaduseelnõu on antud Riigikogu menetlusse). SAPTK senist tegevust silmas pidades on tegu ränga tagasilöögiga, mis suures osas nullib ära sihtasutuse aastatepikkused pingutused.
2.14. Vaidlust ei saa olla selles, et sarnaselt kõigile teistele kodanikuühendustele on SAPTK-l nii teavituskampaaniaid ellu viies kui ka muul moel täielik õigus seista valimiste eelsel ajal (nagu ka igal muul ajal) Eesti ühiskonnas oma põhikirjaliste eesmärkide eest, eriti veel sihtasutuse varasemat tööd silmas pidades niisugusel kriitilisel hetkel, nagu Riigikogu valimiste eelne aeg seda oli. Pidades silmas SAPTK põhikirjas sätestatut, on abielu ja perekonna kaitsmine ideoloogiliste rünnakute eest mitte ainult SAPTK õigus, vaid ka kohustus. Nimelt sätestab SAPTK põhikiri punktis 2.1: „Sihtasutuse eesmärgiks on seista kristlikule õpetusele tuginedes perekonda, moraaliseadust, inimväärikust ja -õigusi ning omandit austava traditsioonilise ühiskonnakorralduse ja Euroopa kultuuripärandi kaitsmise eest kõigis ühiskonnaelu valdkondades.” Põhikiri lisab punktis 2.2.3, et “[o]ma eesmärkide saavutamiseks sihtasutus viib läbi avaliku arvamuse uuringuid ja korraldab kampaaniaid.”
2.15. Olgu ühtlasi osutatud, et jutt käib sõnavabadusest kui põhiseaduse paragrahvis 45 tagatud ning demokraatliku ühiskonnakorralduse seisukohast fundamentaalse tähtsusega õigusest, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kusjuures ilmselt pole üheski muus seoses selle põhiseadusliku õiguse vaba kasutamise võimalus olulisem kui võimul olevate poliitiliste jõudude kritiseerimiseks, eriti Riigikogu valimiste kontekstis. SAPTK poolt just niisuguses kontekstis selle õiguse kasutamise meelevaldne tembeldamine keelatud annetuseks kujutab endast lubamatut sekkumist SAPTK sõna- ja meelsusvabadusse, mis peaks olema ERJK tegevuses välistatud.
