Ühes oma märtsikuises saates viitasin, et samal ajal kui maailm jälgib USA rapsimisi Iraani punnseisus, on Iisraelil suhteliselt vabad käed Liibanoni, Gaza ja Läänekalda terroriseerimiseks. Tegemist ei ole olulise liialdusega tänagi. Jordani jõe läänekaldal korraldavad Iisraeli uusasunikud terroristlikke rünnakuid. Liibanoni tunginud Iisraeli relvajõud laiendavad jõudsalt “puhvertsooni”, hävitavad süstemaatiliselt elukeskkonda, põletavad, rüüstavad ja tapavad tsiviilelanikke. Kodudest on pidanud põgenema üle miljoni inimese, puhkenud on järjekordne humanitaarkatastroof.
Kurb on vaadata, kuidas selle kuritegevuse suhtes mitte ainult ei pigistata silmi kinni, vaid sellele avaldatakse aktiivselt toetust. Ka meie kohalike konservatiivsete juhtpoliitikute poolt. Seda tehes tuleb arvestada, et positsioneerides end selgelt sionistliku projekti tingimusteta toetajatena, kaotatakse märkimisväärse osa konservatiivse hoiakutega Eesti inimeste toetus. Sel lihtsal põhjusel, et tingimusteta poolehoid toorele vägivallale, okupatsioonile, agressioonisõjale, massilistele sõjakuritegudele, küüditamisele ja genotsiidile ei ole inimlikult vastuvõetav.
