Oma eelmises kommentaaris vaatlesin, kuidas end suureks sõjaks häälestav Euroopa Liit suudab ühiskaitse endendamisel juba neljandat aastat paigal tammuda. See kord soovin aga pilti mõnevõrra ahendada ja keskenduda Eesti nukra olukorra mõnedele lähemat tähelepanu väärivatele aspektidele.
