Minult on korduvalt küsitud, kuidas edeneb tsiviilvaidlus 2-22-9296, mis sai ligi poolteist aastat tagasi alguse minu ja SAPTK hagist Kaja Kallase vastu.
Kahjuks ei saa öelda, et edeneks hästi – vastupidi, kurb tõsiasi on see, et menetlus on liikunud teosammul ja tõtt-öelda jääb mulje, nagu oleks kohus püüdnud tahtlikult otsuse langetamist edasi lükata. Miks ma nii arvan, et see nähtub alljärgnevalt esile toodud menetluskäigu kokkuvõttest.
(1) Hagi sai esitatud 22.06.2022 (ehk ligi poolteist aastat tagasi), nõudes ebaõigete andmete ümberlükkamist, kahju tekitava käitumise lõpetamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kuigi Kallas oli oma jaburalt eneseupituslikus postituses käinud välja oluliselt rohkem laimavaid väiteid – mh räige vale, nagu oleks ma end sinimustvalge lipu taha varjates rünnanud Eesti Vabariigi iseseisvust –, taotlesime oma hagiga Kallase kohustamist vaid sellele, et ta avaldaks oma Facebooki lehel järgmise teate, millega saab lükatud ümber kaks konkreetset väärat ja laimavat faktiväidet:
“Mina, Kaja Kallas, avaldasin 17.02.2022 tehtud postituses ebaõigeid faktiväiteid, nagu oleks Varro Vooglaiu ja SAPTK korraldatud meeleavaldusel Toompeal rünnatud Eesti politseid ning nagu Varro Vooglaiu ja EKRE 23.10.2021 korraldatud meeleavaldusel Vabaduse väljakul oleksid nad rünnanud Eesti arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid. Esitatud väited ei vasta tõele.”
(2) Hagi võeti kohtu poolt menetlusse 12.10.2022 ehk rohkem kui 3,5 kuud pärast hagi esitamist. Ühtlasi palus kohus hagi menetlusse võttes pooltelt, et antaks teada, kas on võimalik lõpetada asi kompromissiga. Paraku see võimalikuks ei osutunud, sest Kallas ei olnud nõus ühtegi oma laimavat valeväidet kõige vähemalgi määral ümber lükkama. Sellest sai muidugi informeeritud ka kohut.
(3) 2022. aasta lõpuks oli kostja saatnud oma vastuse hagiavaldusele ja mina ehk hageja omakorda vastuse sellele. Ehk kõik seisukohad said poolte poolt kohtule enne aasta lõppu edastatud ja edasi saanuks kohus langetada otsuse.
(4) Otsuse langetamise asemel tegi kohus 05.04.2023 (ehk alles aprillikuus) uuesti pooltele ettepaneku otsida võimalust kompromissi saavutamiseks. Paraku leidis taas kinnitust, et see pole võimalik, sest kuigi mina olnuks valmis loobuma kahju hüvitamise nõudest, ei olnud Kallas nõus ühtegi laimavat valeväidet vähimalgi määral ümber lükkama ehk sisuliselt oli “kompromissina” nõus vaid sellega, et ma võtan hagi tagasi. Sellest sai muidugi informeeritud kohut.
(5) Möödus ülejäänud kevad ja kogu suvi, ilma et kohus oleks otsuse langetanud või üldse endast märku andnud. Septembri lõpus saatis minu esindaja kohtule päringu, et millal võiks oodata järgmisi arenguid selles tsiviilasjas.
(6) Otsuse langetamise asemel teatas kohus oma 30.10.2023 määrusega, et “teeb pooltele veelkordselt ettepaneku vaidluse kompromissiga lõpetamiseks”. Niisugune ettepanek on väga raskesti mõistetav, pidades silmas, et eelnevalt oli juba kahel korral saanud kinnitust, et kompromissiks võimalus puudub. Aga kuna kohus palus uuesti kompromissi otsida, siis sai seda tehtud. Omalt poolt olnuksin kompromissi saavutamiseks nõus kaaluma mitte ainult kahju hüvitamise nõudest, vaid vähemalt osaliselt ka menetluskulude hüvitamise nõudest loobumist, kui Kallas näidanuks üles valmidust esitatud valeväited ümber lükata. Paraku taas seda valmidust ei olnud ning kohtule sai teatatud, et ootuspäraselt ei õnnestunud kompromissini jõuda.
(7) Lootsin, et nüüd siis langetab kohus lõpuks otsuse. Aga võta näpust – 06.11.2023 andis kohus hoopis teada, et kohtunik Ivika Sillaotsa pensioneerumisega seonduvalt vahetatakse tsiviilasjas kohtunikku, mis tähendab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 20 lõige 1 algab menetlus kohtunik Raina Pärna käe all sisuliselt algusest peale. (Saadetud kirjas lisati siiski, et sellest hoolimata jäävad varem tehtud menetlustoimingud ning menetlusosaliste esitatud taotlused ja seisukohad kehtima, kui pooled ei taotle vastupidist.)
Ehk siis ligi ligi poolteist aastat pärast hagi esitamist ja tuhandete eurode ulatuses õigusabikulude eest tasumist hakkab asja menetlema uus kohtunik. Millal kavatseb Pärnu Maakohus pärast kõike seda otsuse langetada, selle kohta ei ole mul õrna aimugi.
Muuseas, eelneva kontekstis väärib meenutamist, mida Kallas ütles, kui esimese astme kohus otsustas rahuldada tema hagi vandeadvokaat Paul Kerese vastu. “Teiste inimeste – ka poliitikute – laimamiseks ei ole mingit õigustust kellelgi. Ei advokaatidel, ajakirjanikel, kolleegidel-poliitikutel ega ükskõik kellel, kelle sõna ja mõte ühiskonnas levivad. Enne mõtle, siis ütle, nagu kõlab eesti rahvatarkus,” kirjutas Kallas 26. aprillil 2023 oma Facebooki lehel.
Järgmisel päeval toimunud VV pressikonverentsil lisas ta: “Sellised pisikesed asjad annavad lootust, et ehk on maailm tagasi normaalsusesse jõudmas. Ja normaalsuse all pean ma silmas seda, et kõik – nii advokaadid kui ka ajakirjanikud ja ka poliitikud saaksid aru, et tegelikult ei ole laimamine kuidagi tasuta teenus ja see võib laimajale kalliks maksma minna. Igal juhul sõnavabadus ja laimamine ei ole sünonüümid ja see võiks olla viimase nädala õppetund kõigile, kes siiani arvasid, et igasugu jama võib suust täiesti karistamatult välja ajada.”
Jääb üle loota, et kohus mõistab Kallase suhtes õigust tema enda sõnade kohaselt.
