Paljud inimesed on pikisilmi oodanud riigikohtu otsust seonduvalt koroonapasside süsteemi põhiseaduslikkusega. Pidades silmas, et selle kohtuasja tulemusest sõltub, kas Eesti Vabariigis arvatakse sadade tuhandete inimeste põhiseaduslikke õigusi tugevalt riivanud koroonapasside süsteem õiguspäraseks või õigusvastaseks, on väga suur avalik huvi igati ootuspärane.
Huvi on seda suurem, et paljudes teistes koroonapiirangute õiguspärasuse üle peetavates kohtuvaidlustes (mille hulka kuulub ka üks minu enda ja üks SAPTK algatatud vaidlus) on menetlus peatatud kuni riigikohtu poolt kõnealuses asjas otsuse langetamiseni.
Võttes ühelt poolt arvesse asjaolu, et seaduse kohaselt peaks riigikohus langetama otsuse hiljemalt 7. oktoobril, aga nähes samas, et kohtu pressiesindaja poolt ERR-ile antud kommentaari kohaselt kavatseb kohus avaldada oma lahendi alles 1. novembril, pöördusin kohtu poole palvega seda vastuolu selgitada. Algselt helistasin riigikohtu üldtelefonile, ent sealt saadud juhiste kohaselt kirjutasin kohtu pressiesindajale.
Minu pöördumine, mille saatsin e-posti teel eile hommikul kell 10, oli alljärgnev:
Lgp Arno Põder!
Lugesin ERR-i portaalist, et Teie kui riigikohtu pressiesindaja sõnul avalikustab riigikohus oma otsuse koroonapasside põhiseaduslikkuse asjas (5-22-4) alles 1. novembril.
Ometi ütleb asja lahendamise ajalist tähtaega sätestav põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus paragrahvis 13 selgesõnaliselt ja ilma erandeid ette nägemata, et “kohus lahendab asja mõistliku aja jooksul, kuid mitte pikema aja kui 4 kuu jooksul, arvates nõuetekohase taotluse saamisest.”
Lähtudes eeldusest, et Tallinna Halduskohus langetas oma otsuse haldusasjas 3-21-2163 juba 31. mail 2022 ja (riigikohtu dokumendiregistrist nähtuvalt) edastas asja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluseks riigikohtule 7. juunil 2022, peaks seadusest lähtuv tähtaeg jõudma lõpule hiljemalt 7. oktoobril.
Eelnevat silmas pidades ja lähtudes eeldusest, et seaduses sätestatud menetlustähtajad on riigikohtule mitte soovituslikud, vaid siduvad, palun selgitust, millisele seaduslikule alusele toetudes peab riigikohus võimalukuks kuulutada oma otsus välja rohkem kui kolm nädalat pärast seaduses kirja pandud menetlustähtaja lõppu.
Lugupidamisega
Varro Vooglaid
Paraku ei ole riigikohtult siiani vastust laekunud, olgugi et esitatud küsimus on väga lihtne ja selge ning sellele vastamine ei eelda mingit suuremat info kogumist ega analüüsi. Seega tundub, et nii uskumatu kui see ka ei ole, Eesti Vabariigi kõrgeim kohus lihtsalt ignoreerib seadusesse selgelt ja ühemõtteliselt kirja pandud menetlustähtaegu ehk rikub õigust.
Kui see on tõesti nii, saadetakse ühiskonnale väga halb sõnum, et menetlustähtaegadest kinnipidamine ei ole avaliku võimu teostajatele kohustuslik ning et seaduses sätestatud tähtaegu käsitletakse lihtsalt soovitusliku orientiirina. Tõepoolest, kui isegi riigi kõrgeim kohus võib rahumeeli menetlustähtaegu ignoreerida, siis on igati põhjendatud küsida, miks ei võiks teised avaliku võimu teostajad seda teha.
Õigusriigis, milleks Eesti Vabariik peaks põhiseaduse kohaselt olema, ei tohiks asjad nii käia. Kuna riigikohus on aga Eesti Vabariigi kõrgeim kohus ehk asub kohtusüsteemi püramiidi tipus, ei ole ka organit, mis saaks riigikohtu seaduserikkumise pärast korrale kutsuda ja nõuda vastutuse võtmist. Meedia võiks seda muidugi teha, aga nagu me teame, pigistab see seltskond kõigi endale meelepäraste õigusrikkumiste suhtes silmad kinni.
