Panen lühidalt kirja mõned kiired kommentaarid seonduvalt Delfi “faktikontrolli” hiljutise osutusega, nagu oleks ma 16. oktoobri meeleavaldusel esitanud valeväiteid.
Esiteks, minu iseloomustamine väljendiga “koroonagurust majanduseksperdiks” ei väljenda midagi muud kui isikliku halvustamise soovi. Ma ei ole end kunagi pidanud ühegi valdkonna guruks ega ka majanduseksperdiks. Tegu on Delfi toimetuse poolt omistatud siltidega. Selleks, et näha, kuidas majanduse vallas pannakse toime ülimastaapset ebaõiglust, millega jagatakse vara hiiglaslikus mahus ümber ja suretatakse rahva elujõudu, ei ole vaja olla majandusekspert.
Teiseks, mina ei ole kusagil esitanud väidet, et “süüdi on kõik peale Venemaa”. Jällegi on tegu Delfi toimetuse poolt omistatud alusetu hinnanguga, mitte minu väitega. On kõnekas, et sedasi toimetab seltskond, mis nimetab end faktikontrolliks ja väidab end ajavat taga täpsust. See, et kõrgetes elektrihindades ei ole süüdi Venemaa, on samas tõsi – Venemaa ei nooli Eesti Energiast megakasumeid ega pumpa eesti rahvalt CO2 kvootide kaudu hiiglaslike summasid, samuti ei ole Venemaa sundinud Eesti Vabariiki osalema röövellikus “elektribörsi” süsteemis. Või eksin?
Kolmandaks, väide, et inimesed on sunnitud ostma elektrit kümneid kordi kõrgema hinnaga kui see, millega toodab elektrit meile endile kuuluv Eesti Energia, ei ole vale – või vähemalt ei ole see ühemõtteliselt vale. Fakt on see, et nn elektribörsi süsteemi raames on elektri eest nõutud isegi hinda 4000 eurot MWh eest, millisel puhul võib rääkida mitte kümnetes kordades tootmishinda ületavast müügihinnast, vaid võimalik, et ligemale sada korda kõrgemast hinnast. Tõsi, see hinnarekord esines vaid ühel päeval, aga sadadesse eurodesse ulatuva MWh hinnaga on nn börsisüsteemi raames müüdud elektrit juba pikemat aega. Lisaks on tõsiasi see, et nn universaalteenuse on alles üsna hiljutine nähtus ning sellegagi ettenähtud elektri hind ei ole ettevõtetele üldse kättesaadav, mistõttu on Delfi osutus niisuguse hinnaga elektri kättesaadavuse võimalikkusele pooltõde.
Neljandaks, väide, et samal ajal kui suurenevad inimeste elamiskulud, pole kasvanud nende sissetulek, on üldistus ja sellisena iseenesest õige. Tõsi on muidugi see, et hiiglasliku inflatsiooni tingimustes on ka inimeste nominaalsed sissetulekud (keskmiselt) kasvanud, aga samas on sissetulekute kasvu tempo olnud palju aeglasem kui hinnatõusu tempo. Ehk üldistatult on õige, et lõhe inimeste sissetulekute ja elamiskulude vahel aina laieneb – ja laieneb kiires tempos. See väga kaalukas fakt on ühtlasi ainus asi, mis on kõnealusest probleemist rääkides tõesti oluline.
Viiendaks, minu väide, et riigikogu valimised jäävad sõjaseisukorra väljakuulutamise korral ära, ei ole väär. Täpselt nii põhiseadus § 131 lg-s 1 ütleb: “Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei valita Riigikogu, Vabariigi Presidenti ega kohalike omavalitsuste esinduskogusid ega lõpetata ka nende volitusi.” Delfi “faktikontrolli” osutus, et sõjaseisukorda ei ole ju välja kuulutatud, ei väära mitte kuidagi minu osutust, et see võidakse välja kuulutada (eriti veel olukorras, kus peaminister Kaja Kallase sõnul olevat Eesti juba sõjas) ja et sellisel juhul riigikogu valimisi ei toimu. Täiesti mitteasjakohane on ka Delfi “faktikontrolli” osutus, et erakorralist seisukorda ei või põhiseaduse kohaselt jätkata kauem kui kolm kuud. Paistab, et “faktikontrolörid” ei tea, et erakorraline seisukord ja sõjaseisukord ei ole üks ja sama asi ning et arusaadavatel põhjustel ei näe põhiseadus sõjaseisukorrale ette ajalist piiri (sõda kestab, kuni see kestab).
Iseenesest ei vääri Delfi siunamised üldse tähelepanu, sest nad on juba palju kordi tõestanud, et tõde ei maksa neile mitte midagi ja et nende huviks on pigem neile ebameeldivate isikute/jõudude mustamine. Aga olgu siis veel üks kord näidatud, millisel moraalsel ja intellektuaalsel tasemel see seltskond tegutseb.
