Võtsin aega ja panin kirja oma kokkuvõtliku kommentaari Mike Calamusega (Mait Kalmus) seonduvatele intriigidele, mis paistavad muudkui paisuvat ja elavat oma elu. Rohkem ei soovi mina sellele teemale oma aega kulutada. Nagu allpool kirjutasin: “Kui inimesed ei suuda või ei taha aru saada, kuidas asjad reaalselt on, vaid soovivad selle asemel uskuda neile soravalt esitatud, aga ilma faktilise toetuspunktita intriige punuvaid luulelugusid, ei oska mina neid aidata. Loodetavasti saavad nad kunagi aru, kes päriselt valetas, pettis ja intrigeeris ning kes tegutses ausameelselt. Omalt poolt olen täiesti kindel, et Calamuse püüdlusest saavutada Euroopa kohtu kaudu e-valimiste lõpetamine ei tule mitte midagi – ja mitte selle tõttu, et talle loobiti kaikaid kodaraisse, vaid seepärast, et vastupidiselt suurtele sõnadele pole tal kunagi reaalselt toimivat plaani olnudki.”
* * *
Rahvakohtumistel käies on minult korduvalt küsitud, kas mul on plaan, kuidas e-valimistest lahti saada. Ausaks jäädes olen pidanud raske südamega tunnistama, et kahjuks reaalselt toimivat plaani mul ei ole – sel lihtsal põhjusel, et tegu on surnud ringiga, kus e-valimiste lõpetamiseks (vastavasisulise seadusemuudatuse tegemiseks) oleks vaja saada võimupositsioonile, aga kuni e-valimised jätkuvad, on väga keeruline või lausa võimatu võimupositsioonile saada. Muidugi meeldiks mulle, kui saaksin inimestele öelda, et mul on plaan ehk midagi enamat kui lootmine süsteemi seest vilepuhuja esileastumisele või süsteemi puudulikkust tõestava küberrünnaku asetleidmisele, aga ma ei saa seda teha, sest see poleks aus.
Samas on inimesed minult küsinud, mida ma arvan Mike Calamuse plaanist ja miks EKRE seda ei toeta – Calamusel ju olevat plaan ja selle elluviimiseks kogutakse annetusigi, et pöörduda Euroopa kohtusse ja saavutada seeläbi e-valimiste lõpetamine. Olen pidanud vastama, et pole võimalik seda väidetavat plaani toetada ega isegi midagi sellest arvata, kui mitte kordagi pole selgitatud, milles see plaan vähemalt üldjoontes seisneb ja millistele õiguslikele alustele see tugineb. Kohtusse pöördumiseks on alati tarvis nii materiaal- kui ka menetlusõiguslikku alust ehk nii õigusnorme, mida on e-valimiste läbiviimisega rikutud, kui ka õigusnorme, millele tuginedes saab rikkumisega seonduvalt kohtusse pöörduda. Olen toonitanud, et kui Calamus seda plaani selgitaks, siis saaksin sellele ka hinnangu anda ehk otsustada, kas plaan väärib toetust või mitte. Seejuures on oluline mainida, et plaani õiguslikest alustest rääkides ei käi jutt mingite saladuste (litigatsioonistrateegia vms) avaldamisest, vaid olemuslikult avalikust infost, sest kehtiv õigus on ju avalik asi.
Samal ajal on Calamus ise aina enam süüdistanud EKRE fraktsiooni liikmeid, kelle hulka kuulun ka mina, et erinevalt temast, kes on asja korralikult käsile võtnud, me tegelikult ei soovigi e-valimsite lõpetamist ning ainult teeskleme vastupidist positsiooni. Kuna taolisi väiteid tuli paremalt ja vasakult ning neid korrutas üha sõjakamas toonis juba terve rida inimesi, otsustasin ühel hetkel, et panen oma seisukoha lühidalt kirja. Selleks kirjutasin 14.03.2024 oma Facebooki lehele järgmise sisuga postituse:
“Olen viimasel ajal korduvalt näinud, kuidas sotsiaalmeedias esitatakse väidet, nagu töötaks EKRE juhtkond e-valimiste põhja laskmise püüdlustele vastu. Selline väide jääb mulle arusaamatuks.
Mina ei ole mitte kunagi näinud ühtegi märki, mis selle paikapidavust kinnitaks. Vastupidi, päevast päeva Martini [Helme] kõrval töötades tean selgelt, et on vähe asju, mida ta sooviks rohkem näha kui e-valimiste lõpetamist. Oleme sellest palju kordi omavahel rääkinud, murdes pead, mida selle eesmärgini jõudmiseks teha saaks. Pigem on küsimus selles, KUIDAS kõnealuse eesmärgini jõuda ja vastust on väga raske leida.
Kui keegi väidab, et temal on selleks plaan, mis seisneb Euroopa Liidu kohtusse pöördumises, siis tuleks teiste kaasamiseks esmalt (juriidiliselt kompetentselt) detailselt selgitada, milles täpselt see plaan seisneb ehk kuidas näeb välja protsess, millega soovitakse tulemuseni jõuda ja kui tõenäoline selle protsessi kaudu tulemuseni jõudmine on.
Kui nähtuks, et tõesti on olemas toimiv plaan, siis olen kindel, et see pälviks ka EKRE juhtkonna toetuse – isegi, kui plaani elluviimine maksaks mitte kümneid, vaid sadu tuhandeid või isegi miljoneid eurosid.”
Sellele reageeris Calamus samal päeval mulle suunatud avaliku kirjaga, kus osutas, nagu oleks ma liitunud masinavärgiga tema isiku tühistamiseks. Vastasin omalt poolt kutsega tulla minu saatesse ja sel teemal rääkida, et mina ja teisedki saaks tema väidetavast plaanist vähemalt üldisegi ettekujutuse:
“Kui kogute annetusi Euroopa Kohtusse pöördumise kaudu e-valimiste lõpetamiseni jõudmiseks ning kui ootate sellele ettevõtmisele konservatiivide toetust, siis lasub Teil moraalne kohustus selgitada, kuidas täpselt näeb välja see protsess, mille kaudu on realistlik nimetatud eesmärgini jõuda.
Muu hulgas vajaks vastust küsimused sellest, milliseid Euroopa Liidu õigusakte ja millises aspektis on e-valimiste läbiviimisega rikutud, millist kompetentsi omab Euroopa Liit valimisprotseduuride osas liikmesriikidele ettekirjutuste tegemiseks ning millist menetlust kasutades on võimalik taotleda Euroopa Kohtult e-valimiste lõpetamist Eestis.
Mina juristina sellisest võimalusest teadlik ei ole, aga samas möönan, et minu teadmised selles küsimuses võivad olla puudulikud. Seepärast olekski huvitav ja tänuväärne kuulda Teie selgitust, kuna eeldatavasti olete rahakogumise käivitajana asja endale selgeks teinud. Seejärel saaks ka kujundada seisukoha, kas ettevõtmine on perspektiivikas ja väärib toetust või pigem mitte.
Teie osutus, et “kuidas protsess täpselt käib, on advokaadi rida”, ei ole rahuldav, sest Teie olete protsessi algataja ja ühtlasi sellele rahaliste toetuste koguja ning seega on ka Teie vastutus toetajatele selgitada, milles täpsemalt see plaan seisneb. Muidugi võib selgituse anda ka palgatud advokaadi kaudu.
Lõpetuseks esitan Teile kutse tulla (veebiülekande teel) minu saatesse laiemale avalikkusele sisuliselt selgitama, kuidas on plaanis Euroopa Kohtu kaudu e-valimiste lõpetamiseni jõuda. Omalt poolt kinnitan, et kui esitate veenva selgituse, panustan ettevõtmisse ka omapoolse annetusega, sest selgelt ebausaldusväärse e-valimiste süsteemi lõpetamiseni jõudmine on kindlasti väga oluline.”
Calamus vastas mulle e-posti teel, et ta viibib 8.–13. aprillil Eestis ja sooviks sel ajal tulla minu saatesse, et väidetele avalikult vastata. Oma kirjas lisas ta: “Kuna oled konservatiiv, siis loodan, et annad mulle sõna.” Kuigi ma vastasin, et olen kindlasti nõus temaga oma saates vestlema ja palusin anda teada, millal oleks saate salvestamiseks kõige parem aeg, käis ta Eestis ära ja lahkus ilma ühendust võtmata.
Kuna kuulsin aga oma sõbralt ja kolleegilt Markus Järvilt, et Calamus tuleb tema juurde Objektiivi intervjuule, palusin tal muu hulgas esitada sama keskse tähtsusega küsimuse, mida oleksin ise Calamuse käest küsinud: milles seisneb väidetav plaan Euroopa Kohtu kaudu e-valimiste lõpetamiseks? Markus esitaski selle küsimuse, koguni mitmeid kordi, aga paraku nähtus, et Calamus ei oska küsimusele vastata ega pole suuteline andma isegi mitte üldist selgitust. Kõik, millega ta esile tuli, oli jutt, et plaani pidavat teadma advokaat, kelle nime pole ta aga nõus avaldama. Inetul kombel heitis Calamus saate järgselt Markusele ette, nagu oleks talle seatud lõks.
Portaalile Vanglaplaneet antud intervjuus lisas Calamus, et ta ei saa Euroopa kohtu kaudu e-valimiste lõpetamise plaanist ei minule ega avalikkusele rääkida, kuna Poolas tegutseva Ordo Iurise nimelise õiguskeskuse eestvedajast advokaat Jerzy Kwasniewski hinnangul ei tohiks seda teha. Et ma tunnen hr Kwasniewskit aastate tagusest ajast, võtsin temaga ühendust ja küsisin, kas see jutt vastab tõele. Vastus oli väga ühemõtteline ja näitas, et Calamus ei räägi tõtt. “See on absoluutselt vale. Ta isegi ei maininud meile oma plaani esitada niisugune kaebus,” kirjutas üle Euroopa kõrgelt hinnatud õiguseksperdina tuntud hr Kwasniewski.
Olgu lisatud, et seda sama kinnitas hr Kwasniewski mulle, kui kohtusin temaga juhuslikult 25.04.2024 Budapestis CPAC-i nimelisel konverentsil. Ta kordas, nüüd juba põhjalikumalt, et Calamus ei ole temale rääkinud mitte midagi Euroopa kohtu kaudu e-valimiste lõpetamise plaanist ja seega tema kindlasti ei ole see advokaat, kellest Calamus on oma Poola koostööpartnerina rääkinud. Lisaks ütles hr Kwasniewski mulle veel üht huvitavat asja. Nimelt, Calamus oli end nende kohtumisel esitlenud Donald Trumpi kampaaniameeskonna mõjuka liikmena, aga et see tundus kahtlane, võttis ta kohtumise järgselt ühendust oma tuttavatega Trumpi meeskonnas ja sai kuulda, et nemad ei tea Calamusest midagi. Ainuüksi see asjaolu peaks seadma Calamuse usaldusväärsuse väga tõsise küsimärgi alla ning viima järelduseni, et kõigi tema poolt esitatud väidete tõeväärtust tuleks kontrollida.
Paraku nähtub tervest reast episoodidest, et Calamus ei räägi tõtt. See järeldus vaatab vastu ka tõdemusest, et ta on mitmetes saadetes süüdistanud alusetult Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmeid, et nende soovimatuse tõttu ei ole esitatud Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjonile avaldust Eesti e-valimiste süsteemile hinnangu saamiseks. Nagu olen korduvalt selgitanud (vt siit, siit ja siit), on sellise süüdistuse levitamine täiesti põhjendamatu, sest kehtiva korra kohaselt ei ole EKRE fraktsioonil üksi võimalust Veneetsia Komisjonile avaldust esitada (avalduse esitamine on võimalik vaid Riigikogu nimel, mis omakorda eeldab Riigikogu liikmete häälteenamust). See pole arvamus, vaid ühemõtteline fakt. Ent isegi siis, kui see fakt on vastuvaidlematult esile toodud, ei vabanda Calamus valesüüdistuste levitamise pärast ega võta isegi neid süüdistusi tagasi.
Eelnevalt esitatust nähtub minu hinnangul veenvalt, et Calamus ei ole usaldusväärne inimene, vaid intrigant. Kuigi temalt on seda palju kordi küsitud ja talle on korduvalt pakutud ka võimalus selgituste andmiseks, ei ole ta olnud suuteline andma isegi mitte kõige üldisemat selgitust selle kohta, kuidas peaks olema võimalik Euroopa kohtu kaudu e-valimised lõpetada. Selle asemel räägib ta arusaamatut juttu, et plaani teadvat ja oskavat selgitada vaid advokaat, kelle nime pole ta aga nõus avaldama. Niisugune olukord, kus inimene kogub mingi plaani elluviimiseks annetusi, aga samal ajal ei suuda või ei taha elementaarselgi tasemel selgitada, milles see plaan seisneb, on lihtsalt jabur. Seda enam, et ükski advokaat ega jurist, kellega oleme Eestis sel teemal rääkinud, ei ole osanud niisugust võimalust näha. Kõike seda silmas pidades pean tõenäoliseks, et tegelikult Calamusel mingit plaani ei olegi ning et selle asjaolu varjamine kombineerituna teiste halvustamise ja laimamisega teenib eneseupitamise huve. Niisuguse järelduse paikapidavus paistab seda tõenäolisem, et Calamus on teatanud kandideerimisest Euroopa Parlamenti.
Reaalsus on see, et süüdistades EKRE fraktsiooni tegevusetuses ja selle taustaks olevas soovimatuses e-valimiste süsteemi lõpetada, ei ole Calamus ise tegelikult selles osas teinud sisuliselt mitte midagi. Meie EKRE fraktsiooni liikmetena palkasime reaalselt valimiste järgselt väga hea advokaadi, et vaidlustada e-valimiste tulemused Riigikohtus. Paraku ei kandnud see püüdlus vilja, aga mitte selle tõttu, nagu oleksime midagi sihilikult valesti teinud, et kaebus nurjuks (järjekordne jabur valesüüdistus), vaid sel lihtsal põhjusel, et kehtivas valimisseaduses sisalduv valimistulemuste vaidlustamise kord on nii absurdselt segane, et sellele toetudes ei ole praktiliselt võimalik edukalt kaebust esitada (nagu on osutanud ka Riigikohtu esimees). Mida on aga päriselt teinud asja väidetavalt väga tõsiselt käsile võtnud Calamus? Teadaolevalt mitte midagi peale suurtest plaanidest rääkimise ning teiste halvustamise, laimamise ja intriigide punumise.
Rohkem ei oska ma kogu selle afääri kohta midagi olulist lisada. Väga kahetsusväärne, et niisuguste intriigide peale on üldse tulnud aega kulutada. Olen seda teinud vaid ühel põhjusel – murest selle pärast, et punutud intriigide tõttu levitab liikvele lastud valesid üha enam inimesi ning valimiste eelsel ajal paisub tüli konservatiivide leeris muudkui suuremaks. Ühtlasi on lihtsalt kurvastav vaadata, kui lihtne on inimesi eksitada ja üles kruttida ning panna nad rääkima juttu, millel ei ole mingit tõepõhja. Calamusel on see paraku õnnestunud, sest rida inimesi korrutavad tema esitatud alusetuid väiteid, suutmata neid allutada elementaarsele kriitilisele analüüsile. Neile inimestele soovitan vaid üht: astuge see kõige elementaarsem samm ja nõudke, et kui teilt küsitakse annetusi mingi väga palju raha maksva suure plaani elluviimiseks, siis teile ka selgitataks, milles see plaan vähemalt üldjoontes seisneb. Kui selgituste andmise asemel esitatakse kõikvõimalikke ettekäänedeid selgituste andmisest hoidmiseks, siis peaks igal mõtleval inimesel hakkama ohutuluke põlema ja tekkima vähemalt küsimus, kas asi on ikka õige.
Eelnevalt kirjutatuga olen teinud omapoolse pingutuse sellesse intriigide puntrasse selguse toomiseks. Kui inimesed ei suuda või ei taha aru saada, kuidas asjad reaalselt on, vaid soovivad selle asemel uskuda neile soravalt esitatud, aga ilma faktilise toetuspunktita intriige punuvaid luulelugusid, ei oska mina neid aidata. Loodetavasti saavad nad kunagi aru, kes päriselt valetas, pettis ja intrigeeris ning kes tegutses ausameelselt. Omalt poolt olen täiesti kindel, et Calamuse püüdlusest saavutada Euroopa kohtu kaudu e-valimiste lõpetamine ei tule mitte midagi – ja mitte selle tõttu, et talle loobiti kaikaid kodaraisse, vaid seepärast, et vastupidiselt suurtele sõnadele pole tal kunagi reaalselt toimivat plaani olnudki.
Lõpetuseks olgu öeldud, et mina olen jätkuvalt nõus Calamusega neid küsimusi arutama. Paari päeva eest saatsin talle e-kirja, kus uuendasin kutset oma saatesse: “Igaks juhuks märgin ära, et ootan jätkuvalt Teie teadaannet selle kohta, millal sobiks minu saates meie vestlus salvestada. Ehk kutse on jätkuvalt jõus. Olete oma intervjuudes öelnud, et oluline on omavahel rääkida, nii et rääkigem siis.” Aga kui seda vestlust ei tule, siis on ilmselge, et mitte minu valmisoleku puudumise tõttu.
Ju on see iseenesestmõistetav, aga selguse huvides olgu siiski öeldud, et kõik ülaltoodu panin kirja omal initsiatiivil ja kellegagi kooskõlastamata. Jutud, nagu võtaksin sel teemal sõna EKRE juhtkonna tellimusel, on naeruväärselt väärad.
