Alltoodud kõne pidasin 20. juuni 2023 hommikul perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (207 SE) teisel ja viimasel lugemisel, kus see valitsuse usaldusküsimusega seotuna vastu võeti.
Tänane päev läheb Eesti ajalukku suure häbiplekina, sest igati põhjendatult valetajate koalitsiooniks tembeldatud valitsus surub jõuga läbi abielu väärastamise seaduse, mis inimloomuse reaalsust eirates moonutab Eesti Vabariigis kehtivas õiguses abielu tähendust, hõlmates sellega ka homoseksuaalsed suhted ning andes nö homoseksuaalidele ka võõraste laste lapsendamise õiguse.
Hiljuti Tallinnas toimunud nn seksuaalvähemuste paraadil kandis üks osaleja loosungit, millel oli kirjutatud: „Meie tahame ka abielupühadust rüvetada!“ Just sellega kõnealuse eelnõu näol tegu ongi – abielupühaduse rüvetamisega Eesti Vabariigi nimel. Abielulised suhted, mis on paljude inimeste jaoks pühad, pannakse ühte patta homoseksuaalsete suhetega, mida paljud peavad rüvedaks. Nõnda hävitatakse abielu tähendus sellisena, nagu seda on siiani Eestis tuntud.
Ilmselgelt kahjustatakse sedasi rängalt paljude inimeste suhet Eesti Vabariigiga, sest riiki, mis nii käitub, on raske armastada ja austada. Samuti kruvitakse sedasi üles ühiskondlikke pingeid, luuakse eeldusi sallimatuse kasvule ning õhutatakse vaenu ja konflikte. Ei ole sugugi välistatud, et õõnsate loosungite taha ongi varjatud just ambitsioon ühiskonda lõhestada ja inimesed omavahel tülli ajada.
Seejuures teame väga hästi, et nn homoabielu seadustamise näol on tegu ideoloogilise projektiga, mis lähtub mitte reaalsete ühiskondlike probleemide lahendamise taotlusest, vaid eesmärgist kujundada ümber ühiskonna väärtushoiakuid – panna ühiskonda homoseksuaalseid suhteid mitte lihtsalt sallima (sallitakse neid niigi), vaid neid heaks kiitma, neid abieluliste suhetega võrdväärsena tunnustama. Muidugi teame, et seaduse läbisurumisele järgneb kindlasti ka vastava ideoloogilise ajupesu sisseviimine lasteaedadesse ja koolidesse, millest tehakse ideoloogilise indoktrineerimise vahendid.
Taunimist väärib aga mitte ainult kavandatav seadusemuudatus, vaid ka valelik ja lugupidamatu viis, kuidas seda projekti ellu viiakse – valijatelt mandaati küsimata ja saamata (ehk selgelt ebademokraatlikult), valelikke loosungeid kasutades ja avalikkust eksitades (nn abieluvõrdsuse retoorika) ning kiirkorras, üksnes näiliselt kaasamist teostades.
Meenutame, et alles mõne aasta eest kinnitas Kaja Kallas, et Eestis ei ole vaja anda abielu määratlusele põhiseaduslikku kaitset, kuna mitte ükski poliitiline jõud ei plaanivat asuda abielu määratlust ründama ja seda ümber kirjutama. Nüüd näeme aga, et Kallase juhitud Reformierakond on ise üks neist jõududest, mis just seda teeb, olles vaikinud vastava plaani valimiste eelsel ajal täielikult maha. Ehk teisisõnu on avalikkusele valetatud, nagu terves reas muudeski küsimustes.
Tõsiasi, mida kõnealune eelnõu eirab, on see, et riigivõimul pole voli abielu ja perekonna tähendust seadustega ümber kirjutada ega võtta lastelt nende loomulikku õigust emale ja isale. Abielu ja perekond on mitte sotsiaalsed konstruktsioonid, vaid inimloomusest lähtuvalt institutsioonid, mille tuumaks on meeste ja naiste fundamentaalne erinevus ja täiendavus, mis omakorda võimaldab inimelu edasi anda. Sellisena on just laste saamine ja kasvatamine ning selleks toetava keskkonna loomine perekonna ja abielu institutsioonide tuumaks.
Päris kindlasti on abielu ja perekonna tähenduse moonutamine vastuolus põhiseaduse
preambulis sätestatud Eesti Vabariigi kohustusega tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine läbi aegade ning sellega seonduvalt tagada ühtlasi, et perekond kui rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alus oleks riigi erilise kaitse all. Põhjus, miks perekond peaks olema riigi kaitse all, seisneb just selles, et perekond on laste saamise ja kasvatamise loomuliku keskkonnana institutsioon, mille heaolust sõltub Eesti Vabariigi suutlikkus täita oma kohustust tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine läbi aegade.
Paraku ei lase valetajate koalitsioon end põhiseadusest häirida. Põhiseaduse Assamblee liikmed on ühemõtteliselt kinnitanud, et põhiseaduse teksti koostades ei tulnud kellelegi pähegi pidada perekonna all silmas midagi muud kui mehe ja naise vahelist liitu. Ka Justiitsministeerium on hiljuti tunnistanud, et „ajal, kui põhiseadus rahvahääletusel vastu võeti, mõistsid nii selle koostajad kui ka rahvahääletusel osalejad PS § 27 lg-s 2 nimetatud abikaasasid kui meest ja naist, sest sellised oli tolleaegne arusaam abielust.“ Olgugi, et põhiseadust ei ole muudetud, eeldab valetajate koalitsioon, et põhiseaduse tähendus on justkui iseenesest muutunud – muutunud nii, et olla kooskõlas uute ideoloogiliste ambitsioonidega. Selline põhiseaduse tõlgendamine on lihtsalt naeruväärne ja pilkab õigusriikluse ideed.
Lõpetuseks olgu öeldud, et meie, konservatiivid, ei kavatse abielu ja perekonna tähenduse väärastamisega mitte kunagi leppida. Vastupidi, me näitame selle suhtes üles täielikku leppimatust, kui vaja siis kodanikuallumatuse teel. Esiteks, me ei tunnista abieluna ühtegi ühendust, mis lahkneb abielu loomuseaduslikust tähendusest mehe ja naise liiduna. Teiseks, me seisame otsustavalt vastu loomuvastase abielukäsitluse õpetamisele lasteaedades ja koolides ega luba oma lastel osaleda kooliprogrammides ja tundides, milles õpetatakse riigi poolt moonutatud arusaama abielust. Kolmandaks, me käsitleme Eesti Vabariigi riigikogu otsust abielu ümber määratleda õigustühise ja rahvast sügavalt lõhestava riigivõimu kuritarvitamisena, millele astume vastu kõikide seaduslike vahenditega ning mille pöörame esimesel võimalusel tagasi.
Jah, kuulake nüüd hoolega, et asi oleks ühemõtteliselt selge: me pöörame teie poolse riigivõimu kuritarvituse esimesel võimalusel tagasi. Seejuures ei kavatse me vähimalgi määral võtta kuulda jutte sellest, et nii ei saa teha. Saab küll. Saite teie abielu ja perekonna tähenduse pea peale pöörata, saame meie need ka uuesti jalgadele tõsta. Ja uskuge mind: mitte ainult saame seda teha, vaid teeme ka, külmalt, sest see on meie kohus – sel lihtsal põhjusel, et homoseksuaalsetel suhetel pole perekonna ja abieluga vähimatki pistmist.
Kokkuvõttes palun kõiki Riigikogu liikmeid mitte selle sügavalt vale eelnõu poolt hääletada. On eraldi häbiväärne lugu, et eelnõu, mille keskmes on nii tõsised eetilised valikud, seoti valitsuse poolt usaldusküsimusega. Elementaarse poliitilise kultuuriga riigis oleks see mõeldamatu, sest see kujutab endast saadikute südametunnistuse vägistamist.
Tänan tähelepanu eest!
