Sõnastasin iseendale selge raamistiku loomiseks 13 põhimõtet, millest püüan juhinduda tegevuses parlamendi liikmena. Tegevuspõhimõtted ei adresseeri küsimust sellest, mille eest ma tahan parlamendi liikmena seista, vaid küsimust sellest, kuidas püüan endale oluliste põhimõtete eest seista. Kindlasti ei ole tegu ammendava loeteluga, kuid olulisem sai loodetavasti kirja.
1. SÜDAMETUNNISTUS OLGU ALATI KÕRGEIM AUTORITEET. Ole paindlik, aga põhimõttekindel. Kompromisse tuleb teha ja peabki tegema, aga mitte moraalsete põhimõtete arvelt. Tõde olgu alati olulisem kui huvid. Ükski kohustus pole kõrgem kui kohustus jääda truuks südametunnistusele.
2. KÄITU HÄRRASMEHELIKULT. Seda nii sõnavõttudes, vahetult teiste inimestega suheldes, riietuses kui ka kõigis muudes aspektides. Konservatiivid peaks teistest eristuma mitte ainult põhimõttekindluse, vaid ka härrasmeheliku käitumisega.
3. ÄRA KUNAGI VALETA. Loomulikult ei pea kõike alati välja rääkima. Küll aga peab valetamisest hoiduma absoluutse põhimõttena. Valetamist ei õigusta ükskõik kui hea eesmärk. Vaid sedasi tegutsevaid inimesi saab usaldada.
4. PEA KOKKULEPETEST KINNI. Usalduse eelduseks on sõnapidamine. Samuti on sõnapidamine härrasmehelikkuse üks olulisemaid osiseid. Seega tuleb alati sõlmitud kokkuleppeid pidada ja paluda vabandust, kui see ei õnnestu.
5. TUNNISTA OMA VIGU. Keegi pole eksimatu. Küll aga on põhjendatud eeldada, et inimesed on suutelised oma eksimusi tunnistama. Seega, kui teed vigu, siis tunnista seda. Ühtlasi on oma vigade tunnistamise võime usaldusväärsuse oluline eeldus. Ole avatud heasoovlikule kriitikale.
6. NÕUA ENDALT ROHKEM KUI TEISTELT. Püüa avaldada head mõju isikliku eeskujuga. Selleks ole töökas ja nõua endalt rohkem kui teistelt. Rahva teenriks olemist võta mitte sümboolse kujundi, vaid reaalse seisundina. Püüa saada riigimeheks, mitte poliitikuks.
7. KESKENDU OLULISELE. Tuleta pidevalt meelde prioriteete ja keskendu neile. Kõigega ei jõua tegeleda. Hoidu aja raiskamisest ebaolulisele ja väldi poolametnikuks muutumist. Teadvusta oma piiratust ja ära arva, et saad kõike muuta. Muidu põled läbi.
8. PÜÜA OLLA ASJATUNDLIK. Tegutsemine riigikogu liikmena on moraalselt õigustatud vaid piisava asjatundlikkuse korral. Pinguta järjepidevalt selle nimel, et oma asjatundlikkust suurendada. Olulistesse küsimustesse süvene kohase tähelepanelikkusega.
9. TEGUTSE SIRGJOONELISELT. Hoidu intriigidest, samuti politikaanlikust kavaldamisest ja skeemitamisest. Väldi kiusamist ja teiste aja raiskamist. Räägi nagu mõtled ja tee nagu räägid. Ära pelga konflikte, aga hoidu konfliktidest vastandumise pärast. Kus võimalik, püüa otsida ühisosa.
10. ANNA OMA TEGEVUSEST ARU. Rahva teenrina peab oma tegevusest regulaarselt ülevaate andma. Seda ei pea tingimata tegema läbi kommertsmeedia. Püüa kujundada selles osas uusi mustreid ja olla järjepidev. Püüa alati kuulda inimeste muresid ja neid arvesse võtta.
11. KRITISEERI SEISUKOHTI JA KÄITUMIST, MITTE INIMESI. Pea meeles kohustust vihata pattu, aga armastada patustajat. Püüa keskenduda probleemidele, mitte nende inimeste isikule, kelles probleemid kehastuvad. Ole suuteline reaalselt andestama, kui palutakse vabandust.
12. ERIMEELSUSI FRAKTSIOONIKAASLASTEGA ARUTA PRIVAATSELT. Kõigis küsimustes ei pea fraktsioonikaaslastega nõustuma ja ka kõiki nende samme ei pea heaks kiitma. Ent asjakohaseid erimeelsusi aruta ja kriitikat väljenda privaatselt, mitte avalikult.
13. PEREKOND ON OLULISEM KUI POLIITIKA. Ära unusta, et perekondlikud kohustused on hierarhiliselt kõrgemal kohal kui ametialased kohustused. Seega ei tohi lasta viimastel kasvada üle piiride. Ametit saab vahetada, perekonda mitte.
